HEI! Otsustasin, et panen video tarbeks koostatud teksti ka lugemiseks üles. Kui ise lugeda ei viitsi, keri allapoole ja vaata videot.
- augustil 2021 andis teater RUUM RAAM RING teada, et nende lavastuse „Kuni armastus peale tuleb“ suvised etendused jäävad ära. Praegu on koroonaviiruse tõttu sellised asjad üsna tavalised.
Kuna ma nägin seda uudist esimesena tüki lavastaja Facebooki lehel, arvasin ma esimese asjana, et tegu on produktsiooni otsusega, sest ILMSELT on piletimüük raugenud, sest nakatumine kasvab, kehtestatakse uusi piiranguid ja inimesed ka ilmselt kardavad natuke teatrisse ronida. Ehk siis – produktsioon ei taha etenduste eest peale maksta ja pigem ootab, kuni numbrid uuesti alla lähevad, et saaks rohkem pileteid müüa. Täiesti arusaadav.
Kuna ma tunnen selle lavastuse lavastajat, siis ma olin suuteline tema postitusest välja lugema, et asi ei ole selles. Siis läksin ma teatri RUUM RAAM RING Facebooki lehele ja lugesin, miks etendused ära jäävad.
“Selleks, et erateater etenduste andmisega ots otsaga kokku tuleks, oli vajalik vähemalt ühe etenduse täistäituvus (u 70 istekohta), mille ka saavutasime. Sellise publikuarvu juures tuleb uute piirangutega tagada publiku ja etendusega seotud inimeste viirusvastane kontroll (immuniseerimistõend või kehtiv testitulemus). Võimalik, et tõendite ja testidega oleksime saanud publiku-sisest olukorda kontrolli all hoida, kuid kahjuks on lavastusega asendamatult seotud inimene, kes pole vaktsineeritud ning eelistab oma veendumustele toetudes ka mitte vastavaid kiirteste teha. Austame inimese otsust, kuid antud situatsioonis peame kõige õiglasemaks ning ohutumaks etendused paremate aegade nimel edasi lükata.”
Ma olen piisavalt kaua teatritööd teinud, et teada et LAVASTUSEGA ASENDAMATULT SEOTUD INIMENE tähendab reeglina näitlejat. Ehk siis – lavastuse “Kuni armastus peale tuleb” üks näitlejatest ei ole nõus ennast vaktsineerima EGA kiirteste tegema.
Ma tahan, et see oleks üheselt mõistetav: hoolimata sellest, et mina olen vaktsineeritud, siis inimesel on õigus otsustada, kas ta vaktsineerib ennast või mitte. Samamoodi võib ta otsustada, kas ta teeb kiirtesti või mitte. Nüüd, kus ma seda ütlesin, saab mõni teist ilmselt aru, kui oluline on kontekst.
Üks esimesi õpetusi, mis Kalju Komissarov meile teatrikoolis jagas, oli järgnev: „Teater on kollektiivne kunst“. See tähendab seda, et inimesed austavad üksteise aega, tulevad kokku, teevad koos, otsustavad koos, kaklevad koos ja teevad kompromisse. See tähendab siis seda, et inimesed tulevad üksteisele nii palju vastu, kui nad on suutelised, et lõpptulemus oleks parim, mis võimalik.
Antud juhul võib mõni öelda, et tegu ongi kompromissiga. Üks inimene keeldub tegemast isegi kiirteste ja kompromiss on see, et mängime siis hiljem. See ei ole kompromiss, see on järeleandmine ühe inimese kapriisidele. Miks?
Produktsioon ei nõua sellelt inimeselt, et ta peaks ennast vaktsineerima, sest et see inimene ei taha seda teha. Kiirtestid on kompromiss. Sa ei pea ennast vaktsineerima, aga me tahame endi ja publiku pärast kindlad olla, et sa pole nakatunud. Aga millegipärast on kiirtest vastuvõetamatu.
Me ei räägi siinkohal sellest, et lavastaja käsib näitlejal etenduse ajal jalg maha saagida või endale klaasikillud silma toppida. Või isegi sellest, et produktsioon käsib vaktsineerida. Me räägime süljeproovist.
Ma ei saa päris täpselt aru, mis saab olla see IDEOLOOGILINE doktriin, mille alusel topsi sülitamine, selle loksutamine, siis paari tilga tilgutamine ja seejärel 10 minutit oodata on niivõrd vastuvõetamatu. Ilmselt on see midagi sellist, et „See on suur globaalne farss ja ma ei lähe sellega kaasa!“ Mis see tatistamine sult siis ära võtab täpsemalt? Kapriis.
Me ei saa unustada ka seda, et sellise otsusega pannakse käsi kolleegide rahakotti. Kui etendus jääb mängimata ei ole ka etendusetasusid.
Ma panin tähele, et kui asi meediasse jõudis, ei kajastatud mitte kuskil selle näitleja nime. Ilmselt seetõttu, et ei tahetud sellele inimesele tähelepanu juhtida. Seega ei tee seda ka mina, kuigi see vastus on reaalselt kõigest guugeldamise kaugusel. Teatriringkondades on samuti teada, kes see inimene on.
Nüüd on see koht, kus ma räägin sellest, mida mina arvan. Ma arvan, et sellise inimese koht ei ole teatris, sest ta on niivõrd kompromissitu. Kui produktsioon oleks nõudnud vaktsineerimist, siis oleks mu seisukoht tegelikult pehmem. Aga kui produktsioon pakub talle kiirtesti, mille eest näitleja ise maksma ei pea – seda andis lavastaja ja teatrijuht väga selgelt ka mõista – siis ei ole tegemist inimesega, kes on suuteline kollektiivset tööd tegema, sest tema kompromissitus seab kogu tehtud tööle suure riski.
Mul poleks midagi selle vastu, kui sellised kompromissitud inimesed tuleks kokku ja teeksid oma teatri. Ma ei kujuta ette seda sisekliimat ja tööprotsessi, aga laske käia. Teater Kapriis!
Video:
Lisa kommentaar
Kommentaari lisamiseks peate olema sisselogitud