Zombifilmide puhul on lihtsa inimese kommentaar tavaliselt “J\u00e4lle!?” See puudutab Zombisid \u00fcldse. Nad on igal pool. Videom\u00e4ngudes on zombid vasakul ja paremal, Televisioonis jookseb\u00a0The Walking Dead<\/em><\/a> ja kirjandus kaevab ka tihti surnuid \u00fcles. See on toonud esile probleemi, et zombid on “eilne asi” ja midagi uut tuleks v\u00e4lja m\u00f5elda. Sellest virinast hoolimata, lendab iga natukese aja tagant m\u00f5nest kapist j\u00e4rjekordselt m\u00f5ni zombi v\u00e4lja. Miks? Sest et nad on r\u00f5vedad ja ps\u00fchholoogiliselt vastikud. Seda p\u00f5hjustab “k\u00f5heduse org” (Uncanny valley<\/em>), mis t\u00e4hendab seda, et miski n\u00e4eb v\u00e4lja ja k\u00e4itub nagu inimene, kuid siiski mitte t\u00e4ielikult. (Link<\/a>) See seletab, miks zombid tegelikult mitte kunagi fiktsioonist \u00e4ra ei kuku.<\/p>\n

Aga filmi juurde.<\/p>\n

Valmistusin vaatama klassikalist zombikat, kuigi treiler j\u00e4ttis v\u00e4ga\u00a0actionirohke mulje. (Olen \u00f5ppinud treilereid mitte usaldama) K\u00fcll aga j\u00e4i mulle treileri puhul mulje, et ehk on see hoopis s\u00f5jafilm. Hellitasin lootusi, sest aastal 2011 suutis\u00a0Jonathan Liebesman\u00a0meieni tuua filmi\u00a0Battle: Los angeles<\/a>,\u00a0<\/em>kus toimub tulnukate invasioon, aga tegu on t\u00e4ielikult s\u00f5jafilmiga. Maav\u00e4lised asukad ei v\u00f5tnud hetkekski \u00e4ra sellist “Black Hawk Down” tunnet. N\u00fc\u00fcd pean \u00fctlema, et sain j\u00e4rjekordse \u00f5ppetunni teemal: “\u00c4ra usalda treilerit, idikas!”<\/p>\n

Filmi algus on superj\u00e4rsk. Oled justkui s\u00f5braga heinamaal ja p\u00e4ike paistab, kui eikusagilt saad sa labidaga n\u00e4kku ja algab \u00e4ikesetorm. T\u00e4ielikult puudub survestatus nagu n\u00e4iteks Tom Savini filmis Night of the Living Dead<\/a><\/em>, kus vaatajat lohistatakse l\u00e4bi k\u00f5hedate algusstseenide. Film on sisuliselt veidikene korduv ja l\u00f5pp on muidugi puhtalt maitse asi. Saan aru, et plaanitud on triloogiat, kuigi minu silmis v\u00f5iks see franchise<\/em>\u00a0vabalt \u00fchele filmile pidama j\u00e4\u00e4da. Tasub mainimist, et filmiv\u00f5tete ajal kirjutati stsenaariumi viimased 60 lehek\u00fclge \u00fcmber. Tegelaste puhul tekib huvitav probleem. Protagonistile hakkasin ma kaasa elama, kuid tema perest oli mul t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik. Mitte sellep\u00e4rast, et nende olulisus oli v\u00e4ike, vaid lihtsalt… Nad olid nii kauged ja v\u00f5\u00f5rad. Teine tegelane, kelle puhul empaatiav\u00f5ime v\u00e4ikese j\u00f5nksu tegi, oli kiilakas s\u00f5durnaine, kellele oli antud kolm rida teksti ja kes oli kolm minutit t\u00f5sises actionis ja siis hakkas statistiks. \u00dclej\u00e4\u00e4nud tegelased olid….lihtsalt seal.
\n<\/a><\/p>\n

Aga miks seda filmi vaadata? Sellep\u00e4rast, et n\u00e4ha kui vana on Brad Pitt. Mees on hall. Aga suurem p\u00f5hjus on minu jaoks see, kuidas on antud linateoses kujutatud zombisid. Kogu zombimajandus toetub tavaliselt kahele variandile. Nad kas on tohutult aeglased nagu George Romero “of the Dead<\/em>”\u00a0franchise-<\/em>is v\u00f5i kiired (runners<\/em>) nagu n\u00e4iteks Zack Snyderi filmis\u00a0Dawn of the Dead<\/a>.\u00a0<\/em>Et lihtinimene aru saaks: M\u00f5nes filmis nad saavad vaevu k\u00f5nnitud, teises filmis jooksevad tippkiirusel inimestele j\u00e4rgi.\u00a0The Walking Dead<\/a>\u00a0<\/em>on leidnud k\u00fcll ideaalse kesktee, mis on minu silmis siiani parim. Aga World War Z? Ma \u00fctlesin filmi jooksul endamisi tervelt kaks korda: “T\u00e4iesti putsis!” Seda seet\u00f5ttu, et l\u00e4henemine on minu silmis originaalne ja \u00e4ge. Zombihordid p\u00f5him\u00f5tteliselt voolavad m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid. Jooksevad tippkiirusel, trambivad \u00fcksteist jalge alla, aga mass ei peatu. Nad on suutelised moodustama endast m\u00e4e ja h\u00fcppavad t\u00e4iesti ennastsalgavalt katustelt alla. Minu tagasihoidlik arvamus on, et l\u00f5puks v\u00e4lja on m\u00f5eldud midagi uut ja l\u00f6\u00f6vat. Muidugi lahtub see \u00e4gedus p\u00e4rast k\u00fcmmet filmi, mis k\u00f5ik sama v\u00f5tet kasutavad.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tlikult v\u00f5in \u00f6elda, et kui kedagi zombid huvitavad, siis kindlasti vaadata. Kui ootate midagi paremat kui Francis Ford Coppola\u00a0Godfather<\/em><\/a>, siis hoiduge.<\/p>\n

Film: World War Z<\/a><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Zombifilmide puhul on lihtsa inimese kommentaar tavaliselt “J\u00e4lle!?” See puudutab Zombisid \u00fcldse. Nad on igal pool. Videom\u00e4ngudes on zombid vasakul ja paremal, Televisioonis jookseb\u00a0The Walking Dead ja kirjandus kaevab ka tihti surnuid \u00fcles. See on […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":1332,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[166],"tags":[54,76,116,125,127],"yoast_head":"\n