Ma olen juba pikka aega kaalunud, kas \u00fcldse julgen sellel teemal kirjutada, kuna see on j\u00e4ledalt hell teema. Ma olen vaadanud, mis sotsiaalmeedias toimub, ja siis anal\u00fc\u00fcsinud, mida inimesed \u00f6elda tahavad, ja ei saa enam v\u00e4ga vaiki olla.<\/p>\n

Alustaksin sellega, et ma n\u00e4en endas feministi. Ma olen tugeval seisukohal, et naised ja mehed peaksid olema\u00a0\u00fchiskonnas v\u00f5rdsed. See t\u00e4hendab seda, et kui naisel ja mehel on \u00fchesugune t\u00f6\u00f6koormus, peaks see ka palgas kajastuma. Ma leian seda, et k\u00f5ik \u00f5igused ja kohustused peaksid kehtima k\u00f5igile: naistele ja meestele. Ma ei usu, et \u00fckski inimene peaks kuskil esinema sellep\u00e4rast, et ta on naine\/mees. Keegi ei v\u00e4\u00e4ri mingisugust t\u00f6\u00f6d rohkem, kuna ta on mees\/naine. Sellest johtuvalt leian ma ka seda, et kui ajateenistus on meie riigis kohustuslik, peaks seal k\u00e4ima\u00a0K\u00d5IK k\u00f5lblikud kodanikud.<\/p>\n

Paraku ei ole olemas \u00fchte feminismi.<\/p>\n

Kuna ma olen suur videom\u00e4ngur, puutusin ma juba ammu kokku sellise nimega nagu Anita Sarkeesian, kes r\u00fcndas videom\u00e4nge, heites neile ette s\u00fcgavat seksismi. Ta tegi seda l\u00e4bi ohtrate valede, mida kajastasid k\u00f5ik videom\u00e4ngurid YouTube’is. Kui Anita ristis\u00f5da l\u00e4bi kukkus, liikus ta edasi teistele jahimaadele.<\/p>\n

Ma kartsin, et selline asi j\u00f5uab ka Eestisse. N\u00fc\u00fcd ma n\u00e4en seda tulemas.<\/p>\n

Kes on feminats? V\u00f5tsin \u00f5hust \u00f5iguse eestistada s\u00f5na\u00a0feminazi<\/em>, mida kasutatakse kui r\u00e4\u00e4gitakse \u00e4\u00e4rmuslikust feministist. Feminats n\u00e4eb pea igal pool patriarhaati, \u00fctleb, et iga mees on “privileegipime” ja kui kuskilt diskrimineerimist ei leia, m\u00f5tleb ta seda v\u00e4lja v\u00f5i otsib seda valedest kohtadest.<\/p>\n

Suur m\u00fcstika on “postiivne diskrimineerimine”.\u00a0See on idiootne ja s\u00fcgavalt seksistlik s\u00f5napaar. V\u00e4ga lihtne n\u00e4ide on j\u00e4rgnev: Kui t\u00f6\u00f6intervjuul on viis inimest, kellest \u00fcks on naine ning t\u00f6\u00f6le saab just seesama naisterahvas, v\u00f5ib seda t\u00f5lgendada kui “positiivset diskrimineerimist”, kuna t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5eti ta t\u00f6\u00f6le, kuna ta on naine. Siin on aga probleem. Kui t\u00f6\u00f6koha saab mees, saab seda t\u00f5lgendada kui lihtsat diskrimineerimist. M\u00f5lemal juhul tehakse justkui naisele liiga. REAALSES maailmas nimetatakse “positiivset diskrimineerimist” teisiti: nimelt “meeste diskrimineerimiseks”. Mina ei n\u00e4e “positiivses diskrimineerimises” muud kui ohvri m\u00e4ngimist. Ka meestesse suhtutakse seksistlikult. Aga tundub, et see on okei.<\/p>\n

Me ei tohi unustada, et inimestel on kaks sugu. Naised ja mehed. Need kaks sugu on bioloogiliselt erinevad. Teaduslikult t\u00f5estatud fakt, et naised ja mehed m\u00f5tlevad erinevalt on saamas mingisuguseks tabuteemaks. Miks? On lolle mehi ja lolle naisi. Fakt. Diskussiooni l\u00f5pp. “Naised on lollakad” on lause, mis on \u00fcldistav ja seksistlik. “Paljud naised\/mehed m\u00f5tlevad teistmoodi” on lause, mis vastab t\u00f5ele. (N\u00e4ide: reeglina piisab meestele vaid visuaalsest pildist, et seksuaalselt erutuda. Selles ei ole s\u00fc\u00fcdi kasvatus, vaid kehakeemia. LOOMULIKULT eksisteerib erandeid.)<\/p>\n

Ren\u00e9 Vilbre film “Klassikokkutulek” h\u00e4iris paljusid feministe, kuna seal kujutai purjus magava naise katsumist ja ideed abielurikkumisest. Facebooki grupis “Virginia Woolf sind ei karda!” r\u00e4\u00e4giti nendes stseenidest ja mindi kohe r\u00e4igeks \u00e4ra, andes m\u00f5ista, et selliseid asju ei tohiks filmilinal n\u00e4idata. Lisaks sellele t\u00f5lgendatakse seda kui stereot\u00fc\u00fcpide kinnistamist ja\/v\u00f5i propageerimist.<\/p>\n

See on haige.<\/p>\n

Film on kunst. Kunsti tsenseerimine on totalitaarse riigikorra tunnus. Kunsti v\u00f5ib k\u00fcll kritiseerida, aga “seda ei tohiks teha” on lollakas ja vale seisukoht. Lisaks sellele tasuks m\u00f5elda, et v\u00f5ibolla on filmis tegu sotsiaalse kommentaariga. V\u00f5ibolla on see mingisugune t\u00e4helepanek? Isegi kui filmi stsenaariumi on kirjutanud absoluutne \u0161ovinist, v\u00f5ib see transformeeruda sotsiaalseks kommentaariks, kuna kunst on vaba t\u00f5lgendamiseks. Film r\u00e4\u00e4gib lugu. Selles loos katsus mees purjus naist. K\u00f5ik. See ei ole propageerimine. See on fiktiivne s\u00fcndmus, mis toetab filmi narratiivi.<\/p>\n

Feminismi tee ei ole tsenseerimine.<\/p>\n

Palun ole feminist. Austa naisi ja austa mehi. \u00c4ra otsi diskrimineerimist.
\nPalun \u00e4ra ole feminats.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ma olen juba pikka aega kaalunud, kas \u00fcldse julgen sellel teemal kirjutada, kuna see on j\u00e4ledalt hell teema. Ma olen vaadanud, mis sotsiaalmeedias toimub, ja siis anal\u00fc\u00fcsinud, mida inimesed \u00f6elda tahavad, ja ei saa enam […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":1290,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[27],"tags":[40,50,51,52,53,64,79,80,86,88,91,92,122,124],"yoast_head":"\n