Film: THX 1138 (1971)

 

Veel üks düstoopiafilm? Justament! Kui ma olin oma soylent greeni ära söönud, otsustasin käsile võtta George Lucasi filmi THX 1138. Kuigi film ise on tehtud aastal 1971, võttis onu George selle filmi aastal 2004 uuesti ette, filmis mõned lisastseenid ja lihvis mõningaid stseene modernse CGI-ga. Internet on tema peale väga vihane, sest et “vana versioon oli parem” aga ma pean tunnistama, et see on ülepaisutatud jonn. Filmi sisu ei kannata ja olustik on muudetud usutavamaks.

Tulevikus on kõik mendid kroomitud. Fakt.

Milline film see on? Noh… Võtame aluseks Michael Radfordi filmi 1984, paneme sinna hulka törtsaka Terry Gilliami filmist Brazil ja Kurt Wimmeri suurepärasest kunstiteosest Equilibrium. Lisame lõpetuseks natuke stilistikat Michael Bay filmist The Island, lööme selle segi ja filmime selle aastal 1969 kõigest neljakümne päevaga. Tulemus? Täiesti tõsiseltvõetav linateos, kus kõik inimesed kannavad ühevärvilist püks-kostüümi ja on kiilakad. Meie peategelane on THX 1138. Nimelt on tulevikus kõikidel inimestel säärased pöörased nimed. Seaduse kohaselt on kohustuslik süüa sisse drooge, mis suruvad alla emotsioone ning nagu ühele räigele düstoopiale kohane…seks on keelatud. Filmi tegevus saab alguse sellest, et THX 1138 naissoost toanaaber LUH 3417 otsustab salaja meie protagonisti droogid asendada tühjade kapslitega. Siis tulevad emotsioonid, seejärel seks ja kohale kutsutakse androidid, kes on meie kaunis antiutoopias korravalvurid. Houston, meil on probleem.

THX 1138 ja LUH 3417

Film on väga kaunis ja pakub mõtlemisainet. Kes omab selles süsteemis kontrolli? Religioon? Suur vend? Tõele au andes…see film pole igale inimesele vastuvõetav. Film on aeglase tempoga ja seal puudub igasugune märul (Mainisin enne Michael Bay nime, aga mitte selles valguses). Kui psühholoogiline film teie kellukesi helistab, soovitan seda filmi vaadata. Kui te olete rohkem vere ja tisside peal väljas, vaadake mujale.