Iga-aastane sketšisaade “Tujurikkuja” on loonud vahva reaktsiooni, mida ma nimetan “Tujurikkuja fenomeniks”. Iga aasta istusid inimesed teleka ette, et seda saadet vaadata. Isegi siis, kui eelmisel aastal neile saade ei meeldinud, kuna nende Estonia sketš “läks liiale” ja “nad mõnitasid surnuid”. Kõigest hoolimata jäi tuba vait ja kõik vaatasid. Mõned, et naerda – mõned, et vihastada. See on selle fenomeni üks osa.
Aga järelkaja on kõige kummalisem ja kõige fenomenaalsem osa üldse. Mõni inimene võtab ühte sketši NII isiklikult, et tal lähevad ribid iseenesest katki. Viimane Tujurikkuja lõpetas seitsmeaastase tuju rikkumise traditsiooni parodeerides laulu “Ei ole üksi ükski maa”, puudutades eestlaste võõraviha .
Järelkaja oli VÕRRATU. Inimesed lendasid kahte lehte laiali. Pooled aplodeerisid ja kiitsid võrratut satiirilist paroodiat, aga teine pool lihtsalt VIHKAS seda. (Laulu sõnumi koha pealt on see eriti irooniline, kas ole?)
Loomulikult on terve saade riigi poolt kinni makstud massimõjutusvahend. Pohhui, et selline formaat ei sobi massimõjutamiseks absoluutselt. Sellele viitab see, et pooled inimesed vihastavad saate peale ja on sellele vastumeelsed. Edukas propaganda peab olema tõsine ja võimalusel peidetud. Aga selle mõistmine eeldab vähemalt keskharidust.
Aga siinkohal vaatame, mida inimesed skandaalse laulu kommentaariumis räägivad. Vahepeal läheb asi lausa koledaks.
Heiki Herman Soome:
rohkem kui kohutav!
need tegelased taoliselt laulmas ja sõnumit edastamas,
ei vääri eesti rahva nime… milline andetu, amatöörlik, ebaprofessionaalne ja rohkem kui piinlik, soperdis!
estimaa ja rahva räige mõnitamine! viha külvamine!
kelle ja mille jaoks on see mõnitusüllitis üldse tehtud?
kes ja mis taolise soperdisega midagi võidab?
palun edaspidi need esinejad igal pool bloeerida ja boikoteerida!
ärge kutsuge neid kunagi kuhugi esinema!
las esinevad aafrikas ja islami maades
Heiki on eriti pahane. Õnneks peab ta ennast mingiks eriliseks võimukandjaks, et otsustab, kes väärib eesti rahva nime. Sa siis ütleb ta, et klipp on amatöörilik ja ebaprofessionaalne, ise aru saamata, et need kaks asja tähendavad ühte ja seda sama. Ma vaatan klippi ja ütlen, et kaameratöö on väga hea. Lauljad on väga head, montaaž on väga hea. Lisaks sellele on klipp originaaliga väga sarnane. Vabandan, aga tegu on professionaalselt produtseeritud klipiga. Irooniline on muidugi see, et Heiki kirjutas “estimaa”. Loll.
Ja loomulikult käsib ta esinejaid boikoteerida. Võimas rahvaliider.
Timo Timothy:
Uus eesti rahvuslik lau. Ja õiged sõnad pole meile siia murjemeid vaja ega muid loomi
Vist ei saanud laulu mõttest aru. Haigelt kurb.
Anonüümne kommentaar:
oleks see saade palju rohkem meeldinud kui Avandi oleks oma lapse surma teemal ka mõne terava sketši teinud. Teema oleks väga hästi sobinud saatesse- naer ja ilkumine hingemure üle, vat see oleks olnud lausa kirss tordile. Niiet, Märt- publik ootab endiselt verd ja pisaraid!!Anonüümne vastus:
märdi peres käis karma lihtsalt varem juba külas ära. aga ehk tuleb veel. teistele osalenutele kah.
See on siis näide inimesest, kes räägib õigetest eesti väärtustest. Kui üks näitleja teeb kaasa sketšis, mis valutult pilab vihkamist, siis väärib ta seda, et tema laps sureb ära. Minge munni, kuradi hapnikku raiskavad värdjad.
Anonüümne kommentaar:
Lagastasid ära meie noorusaegse iseseisvumislaulu. Loodame, et saadud seeklid teid haigeks teevad kaugel kodumaast.
Väga paljud ütlevad kommentaariumis, et ilus laul sai rikutud. Paraku on jah teadatuntud tõsiasi, et kui laulust tehakse paroodia, siis on kohustuslik originaallugu ära kustutada. Igaveseks.
“Tujurikkuja” fenomen. Kes ei naera, saab hingepõhjani solvatud. Aga nali on nali. Kes laulu pärast viga sai? Mitte keegi. Kes vihkamise pärast viga on saanud. Paljud.
Head uut aastat!
Heitsin pilgu Delfi kommentaariumi ja minu arust pole seis sugugi nii roosiline, et pooled naljast aru saavad. Pigem paistab olema valdav solvumine selle meeletu pühaduseteotuse pärast, samas kui veel eile peale 12 öösel oli Postimehe kommentaarium täiesti positiivne.
Kõige masendavam on see, et minetatud on võime enda üle naerda. Minu arvates on see üks olulisemaid eestlaslikke iseloomujooni. Sitta ma oma seisukohti muudan selle ühe sketši pärast. Pagulaskvootidesse positiivselt suhtuma ju ei hakka jms, aga ilmselgelt oli see õige sõnumiga ning kuradi vaimukalt tehtud sketš.
Täiesti mõistetamatu, kuidas see kõik nii sügavalt suhu võetakse ja alla neelatakse. Mingid undavad selle pärast, et kunstiinimesed võtavad maksumaksja raha ja sülitavad rahvale näkku – nagu oleks mingi tööleping, kus on lahti seletatud, millist kunsti loomeinimesed tegema peavad.
Kus see kuradi eneseiroonia kadunud on? Liiga palju heaoluühiskonda arvatavasti. Inimesed on pehmeks läinud.
Heaoluühiskonna paradoks. Kellegi vaba eneseteostus hõõrub kedagi vastukarva ja seda võetakse kui enda vaba eneseteostuse rünnakut.
Nii “tore” on ikka inimeste reaktsioone erinevate situatsioonide ja meedias kajastatud esitluste kohta kuulda ja näha. Mulle väga meeldib see postitus ja tõesti, vähemalt antud kommenataaride puhul on liigagi ilmselge, et inimesed muudkui salgavad ja teevad maha (või ka kiidavad) inimesi ja nende loomingut, saamata ise arugi, mida see kõik endast tegelikult kujutab. Igaks juhuks oleks igasuguste arusaamatuste vältimiseks õvinud välja tuua ka musta huumori ja “Tujurikkuja” mõiste.
Tujurikkuja põhineb mustal huumoril.
Must huumor ehk vana eesti keele kohaselt tuntud ka kui võllanali on naljatlemine ülitõsistes olukordades või nende olukordade üle. See aga ei tähenda selle tõsiduse üle naermist, vaid pigem ikkagi olukorra tõsidusele tähelepanu tõmbamiseks, arusaamiseks, suunamiseks üldisele suhtumisele antud teemadel, nagu ka postituses öeldud, puhas poliitiline massimõjutus varjatud kujul. Nagu näha see mõjus, sest terve Facebook ja ajakirjandus pasundab sellest – järelikult inimesed mõtlevad sel teemal ning esialgne eesmärk on saavutatud!
Isamaalisuse kohalt ehk tõesti võib raskem ilma naerma puhkemata laulukaare all seda lugu laulda olla, kuid justnimelt see ongi see laul, mis toob tõelise probleemi esile!
Kokkuvõttes, väga kõnekas laul, super hea postitus ja imeline aastaalgus!
Jätka samas vaimus, mulle meeldib! 😉
Ei saa aru nendest, kes Sepa-Avandi huumorit ülimaks peavad. Kui rääkida satiirist ja mustast huumorist, siis ka nende kahe mõiste alla ei mahu see jaburus minu meelest. No mida naljakat on näiteks setu vanamemmede peade lõhkemises? Omaette teema on muidugi veel see, kas sellist võigast vaatepilti peaks näitama just sel ühel õhtul aastast, mil lapsed samuti ärkvel on ja seltskonnas viibivad. Ma ei räägi ainult palju kõneainet andnud laulust ja eelpool mainitet sketšist vaid kogu saatest. Võibolla olen ma vanaks jäänud, aga varemalt oli aastavahetuse programm ikka humoorikas (Baskin, Lamp, Vaarik, ka Kreisiraadio), mitte hea ja halva maitse piiri peen huumor, mida vädetavalt mõistavad vähesed. Kui tegist on nii peene teemaga, võiks seda esitada muul ajal, kui nö prime-time vana-aastaõhtul.
Kreisiraadio nüüd küll teab mis maitsekas asi polnud (Ma ei ütle, et ma nende sketšide üle omal ajal ei naernud ja puha, aga siiski): politseikroonika sketš, neegrist õmbleja sketš, seksiabi sketš, jnejne? On need tõesti sellised, mida ka veel ärkvel olevatele lastele näidata? 😀
Tuleb välja, et eestlaste huumor ongi selline.. lihtsalt aeg on muutunud ja sisu on teisenenud.
Üldiselt on nali subjektiivne, aga satiir ja must huumor on JUST see, millega see saade tegeleb. Ilmselt sa ei mõista selle huumori lendu, kui ütled, et vanamemmede peade õhkimine ei ole naljakas. Sketši point ja nali, ei seisne üldse selles.
Aga jah. Võibolla oled tõesti vanaks jäänud. Ühiskond muutub, huumor muutub.
“klipp on amatöörilik ja ebaprofessionaalne, ise aru saamata, et need kaks asja tähendavad ühte ja seda sama.”
Ei tähenda. Amtöör on see kes armastab seda mida teeb aga ebaproffesionaal on see kes saab ebapalka selle eest mida ta teeb. Need omadused võivad kattuda kuid pole üks ja see sama. Samas on muidugi kõik Üks…
Võibolla tõesti.
Loomulikult on siinkohal primaarne see, et kommentaari autor süüdistab klipi loojaid ebaprofessionaalsuses. Mis on lihtsalt kummaline seisukoht.